Jaak Sikk, Marju Raju, Allan Vurma

Uurimuse eesmärgid:

Läbiviidud loovuurimuslik projekt keskendus duo-improvisatsiooniprotsessi ja selle käigus loodud muusikapalade uurimisele. Improvsisatsioonil õppemeetodina on suur potentsiaal, mida muusikahariduses hetkel veel täiel määral ei kasutata. Vabatahtlikud muusikatudengitest osalejad, kes polnud varem eriti improvisatsiooni katsetanud, jagati juhuslikkuse alusel kahte gruppi. Ühel grupil paluti lihtsalt koos improviseerida, teisel grupil tegeleda esmalt muusika kujutlemisega ning alles seejärel mängida. Iga duo kohtus kuus korda, mis tegi uuringuperioodi piisavalt pikaks, et hinnata isiklikku arengut ja partneriga koosmängu dünaamika muutusi. Olles varasemalt viinud läbi taolisi uuringuid professionaalsete muusikutega, oli hüpoteesiks see, et kujutluse kasutamine tõstab loodud muusikapalade kvaliteeti ehk siis professionaalsed improvisatsiooni eksperdid annavad taolistele paladele kõrgemaid hindeid. Siiski ei kinnitanud tulemuste analüüs tudengite puhul selle hüpoteesi paikapidavust. Võib oletada, et osaliselt võis selle tulemuse taga olla väike osalejate arv, kuid samas ei saa alahinnata ka kogemuse mõju loomingulisele protsessile. Viimast selgitust toetasid ka analüüsi tulemused, millest selgus, et seerias hilisematel koosmängusessioonidel loodud paladele antud hinded olid oluliselt kõrgemad. Impsovisatisoonisessioonide vaatlusandmete detailne analüüs aitas välja selgitada iga duo mitteverbaalse kommunikatsiooni omapärad, millest sõltub mh ka spontaanse koosmängu sünkroonsus ja olulise teise aspektina iga osaleja eripärad ning ärevuse nivoo ning selle muutused protsessi käigus. Vaadeldes just neid parameetreid - koosmängu ja individuaalse ärevuse vähenemist - selgus, et kujutlust kasutanud tudengite grupis toimisid need protsessid paremini kui grupis, kes alustasid improviseerimist kohe, ilma eelneva kujutlusharjutuseta. Kuigi osalejatele ei antud suuniseid muusikalise materjali osas, mis puudutavad kompositsioonireegleid, harmooniat, instrumentide kasutusviisi jmt, näitasid tulemused, et tudengeid juhivad ja piiravad isiklikud, reeglina Lääne klassikalise muusika kompositsiooni põhimõtted, ennekõike mure loodud palade “heakõlalisuse” pärast. Osalejate verbaalsete kommentaaride analüüsist selgus ka harjumatus taolise vaba protsessiga, tegutsemine iseseisvalt, muusikalise agentuse leidmine ruumis, kus puudub õpetaja ning juhiseid on antud napilt.

Periood:
01.09.2022 –31.10.2023

Rahastaja / programm:
Kultuuriministeerium / Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine