Toomas Siitan, Aleksandra Dolgopolova, Taavi Kerikmäe, Anna-Liisa Eller

Uurimuse eesmärgid:

David Kellner oli Saksamaal sündinud helilooja, organist, luuletaja ja muusikateoreetik, kellel on mitmeid seoseid Eestiga. Kellner õppis Tartu Ülikoolis ning elas 17.–18. sajandi vahetusel Tartus, samuti on ta lühemat aega töötanud Tallinnas Niguliste kiriku organistina ning hiljem Stockholmis Jakobi kiriku organistina. Kellneri muusikast on säilinud lautopalade kogumiku „XVI auserlesene Lauten-Stücke“ (1747) tabulatuurkirjas partituur. Saksa muusikateadlase Robert Eitneri kohaselt ilmus lautokogumik 1747. aastal ka klaviiriversioonina (versioon ajastu erinevatele klahvpillidele), mis pole senistel andmetel säilinud. Helilooja pärandisse kuulub ka muusikateoreetiline traktaat „Treulicher Unterricht im General-Bass“ (1732), mis käsitleb numbritega tähistatud saatmispraktika generaalbassi ehk basso continuo põhiprintsiipe. Tegemist on omaaegse populaarse generaalbassiõpetusega, mida on 18. sajandil tõlgitud hollandi, rootsi ja vene keelde ja millest ilmus arvukalt uustrükke. Muusikateadlase Heidi Heinmaa andmetel leidis õpik 18. sajandil kasutust ka Eesti aladel. Projekti käigus valmib David Kellneri lautopalade klaviiriseade. Sellele lisanduks basso continuo harmoniseering, mis võimaldaks selle muusika esitamist ka soolopilli või instrumentaalansambliga. Projekti alaosaks on hilisbaroki helilooja David Kellneri (u 1670–1748) loomingu ja muusikateoreetilise pärandi uurimine, mis on seni olnud väga põgus. Tuginedes Kellneri generaalbassiõpetusele analüüsitakse kavandatava klaviiriseade stiilitäpsuse huvides David Kellneri lautopalade stilistikat. Lautopalade seadega püütakse taasluua Kellneri (seni kadunud) klaviiriversioon. Generaalbassiõpetuse kõrval lähtutakse seadete tegemisel ka 18. sajandi kontekstis uudse konstruktsiooniga pilli cembal d’amouri ulatusest ja eripärast. Selle pilli tekkelugu oli tihedalt seotud Kellneri perekonnaganing loovuurimuse käigus taasehitatakse tänaseks päevaks kadunud cembal d’amour, tekitades seeläbi sünergia helilooja muusika, teoreetiliste lähtekohtade ning pilli kõlaomaduste ja tehniliste võimaluste vahel.

Koostööpartnerid:

• Haapsalu vanamuusikafestival

• Muusikaühing Studio Vocale MTÜ

• SA Theatrum

Periood:
01.07.2023–31.12.2024

Rahastaja / programm:
Kultuuriministeerium / Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine