Maksim Štšura, Sten Heinoja, Sten Lassmann

Uurimuse eesmärgid:

Loovuurimuslik projekt vaatles Mart Saare (1882–1963) klaveriprelüüdide allikateadliku interpretatsiooni väljakujundamisega seotud küsimusi ja nende tihedat põimumist tekstikriitiliste ning stilistiliste probleemidega.

Uuring käsitles Saare klaveriprelüüde pianistlikust vaatenurgast, paigutades teosed ajastu esteetilisse konteksti, arutledes vormi ja faktuuriga seotud probleemistiku üle ning tuues esile spetsiifilisi pianistlikke võtteid interpretatsiooniliste probleemide lahendamiseks. Projekti raames genereeritud uus teadmine võimaldab interpreetidel paremini mõista modernismiajastu klaverimuusika mänguvõtteid ja luua seeläbi isikupärasem ja ajastutundlikum tõlgenduslaad, Lõpptulemusena valmis uus salvestis Saare prelüüdidest ning ette valmistatud uue, parandatud ja täiendatud noodiväljaande jaoks vajalik materjal, mis tugineb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvate helilooja käsikirjade ning erinevate sekundaarsete allikate analüüsile. Erinevalt oma eeskujude Skrjabini, Debussy või Rahmaninovi prelüüdidest ei moodusta Saare loodud palad homogeenset terviktsüklit. Küll aga ilmub nendes läbivalt Saarele omane stiilimatkiv kompositsiooniline lähenemine, mis hõlmab tehnikaid vormilisest mudeldamisest kuni stilistilise allusioonini. Selgus, et kompositsiooniline manerism soodustab või lausa õigustab interpretatsioonilist manerismi ning esituslike suuniste vähesuse puhul Saare käsikirjades tekib ainulaadne võimalus täiendada neid algimpulsiks olnud teoste põhjal.

Koostööpartner:
Tammo Sumera Music OÜ (helirežissöör, helisalvestise materjalid), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Periood:
01.09.2022–31.12.2023

Rahastaja / programm:
Kultuuriministeerium / Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine