Eerik Jõks

Uurimuse eesmärgid:

Loovuurimuse keskmes on eesti keele eripärane keelemuusika. Keelemuusika on prosoodia tähelepanelik vaatlemine ja muusikasse rakendamine. Loovuurimuse resultaadina sündis helialbum „Kostke, laulud, eesti keeles!?“.

Leia muusika voogedastusest:

Leia buklett:

Eerik Jõksi sulest sündis uudisteostena valik ühehäälseid instrumentaalsaateta soololaule. Samuti rakendas Jõks eesti keelemuusikat nelja eesti klassikalise koorilaulu seadete tegemiseks. Keelepärase laulmise õppimiseks lauldi koorilaulude tekste nn meloodiavormelite ehk psalmitoonidega.
Uurimuses põrkusid (1) autentne ja (2) legitiimne traditsioonitüüp. Esimese kohaselt on võimalus minna tagasi tõese algupärandi juurde ja teha see kuuldavaks „tõetruult“. Teise järgi seevastu on muusikateostele ja nende esitamisele omane muutuda ja neil on selleks ka „legitiimne õigus“.
Loovuurimus kinnitas tõdemust, et on oluline vahe, kas laulda kasutades eestikeelseid sõnu või laulda eesti keeles. Ühel puhul juhib muusika sõna, aga teisel juhul juhib sõna muusikat. Probleemiks on niisiis vokaalmuusika teksti liiga muusikakeskne käsitlemine. Tehniliselt on kitsaskohaks esma- ja teisevälteliste sõnade esimeste silpide ebaloomulik pikendamine, mis moonutab keele ilu ja sageli ka sõnade tähendust. Samas ei tohi neid sõnu lugeda masinlikult sünkobiks, vaid peab silmas pidama silpide pikkuste tasakaalu. Lahenduseks on vaja eesti keelemuusikat tähelepanelikult jälgida ja vokaalkompositsioonis ja/või vokaalinterpretatsioonis rakendada. Interpretatsioonis pakub lahendust alternatiivsete meetodite kasutamine lauldava teksti õppimisel, sh tekstide laulmine psalmitoonide abil.

Koostööpartnerid:

• Ode Pürg (dirigent) ja segakoor Huik,
• Arete Kerge ja Ott Indermitte (solistid), 
• Margo Kõlar (helindaja), 
• Liturgilise Muusika Ühing Scandicus (toetas rahaliselt ja ürituste organiseerimisel), 
• Klassikaraadio ja Raadio 7 (tutvustavad projekti tulemusi).