Loovuurimus on mitmekesistuva teadusmaastiku üks olulisi väljundeid, mis ühendab seni eraldiseisvana käsitletud loomingulisi praktikaid ja teadustegevust.

Loovuurimuse eesmärk on ühiskonna ja kultuuri seisukohalt oluliste uute teadmiste loomine ja nende jagamine, kultuuri rikastamine uut laadi vormide ja praktikatega, jätkusuutlik elukeskkonna ja toote- või teenusearendus (sh selleks vajalike innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine). Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas.

Loovuurimusel on teadusvaldkondade ja -meetodite mitmekesistamisel suur mõju ja potentsiaal, mille teadvustamiseks ja tegevuste süstematiseerimiseks on vajalik nii ülikoolideülene koostöö kui laiem diskussioon Eesti teadussüsteemis.
Esimese suurema sammuna koostasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused) 2021. aastal Eesti loovuurimuse raamleppe, mille eesmärk on defineerida, toetada ja arendada loovuurimust ning tunnustada loovuurimust võrdväärse osana mitmekesisest teadusmaastikust.
Ka Kultuuriministeeriumi arengukavas Kultuur 2030 on ühe tegevussuunana välja toodud loovuurimuse võimaluste edendamine ning rõhutatud loovuurmuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.