Helilooja Tze Yeung Ho heidab valgust muusika ja keele tihedale seosele.
Tze Yeung Ho’d on alati huvitanud keele ja muusika seos. Kandideerides doktoriõppesse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, soovis ta teha midagi sellist, mida keegi ei olnud varem teinud: kasutada samas muusikateoses korraga eesti, norra ja kantoni keelt. Kokkupuude nende kolme keelega võimaldas tal kasutada muusikanäiteid oma loomingust.
„Kirjanik võib olla helilooja ja helilooja võib omakorda töötada tekstiga,“ ütles Tze Yeung Ho. „Kui me kõneleme, siis sünnib sellest muusika.“
Doktoritöö jaoks sukeldus Tze Yeung Ho foneetikamaailma. Ta õppis, kuidas inimesed valivad helisid ja mille järgi neid liigitatakse. Peale sõnade lugemise omandas ta oskuse lugeda helisid. „Millised võimalused siin küll peituvad?“ esitas ta endale küsimuse. „Kas võiks see heli minna veel madalamale? Või pisut pikemaks venida?“
Juhendaja Jaan Rossi abiga õppis Ho, mismoodi hääl töötab. Seejärel rakendas ta foneetilist analüüsi oma loomingus.
Helid pidid muusikaliselt sobima, mitte jääma tingimata selliseks, nagu teksti autor oli silmas pidanud. Tze Yeung Ho tundis, et võimalus materjaliga sel viisil aktiivselt suhelda on tema jaoks tähtis.
Oma uurimismeetodite tarbeks võttis ta kasutusele tekstianalüüsi programmi, mis kujutab sõnade laineid, kujundeid ja helikõrgusi. See andis talle ettekujutuse sõnade võimest anda muusikalist inspiratsiooni. Lisaks analüüsis ta muusikalist kompositsiooni ja partituuri, et selgitada välja, kuidas lõid varasemad heliloojad meloodiat ja kuidas see kohaldub tema enda loomingule.
Tze Yeung Ho loominguline uurimistöö „Phonetic Features as a Tool in Music Composition: From the Perspective of a Composer“ lõppes kaheosalise doktorikontserdiga.
